Isa laual klaaskuulis seisis punase-valgetriibulise salliga pingviin lumesajus. Kui ma väike olin, võttis isa mu sülle ja sirutas käe kuuli järele. Ta keeras selle tagurpidi, lastes lumel üles koguneda, ja pööras siis äkki ringi. Jälgisime kahekesi, kuidas lumi pehmelt pingviini ümber langes. Mõtlesin, et pingviin on seal nii üksi, ja ma olin tema pärast mures. Kui ma seda isale ütlesin vastas tema: ,,Ära muretse, Susie, tal on tore elu. Ta on suletud oma ideaalsesse maailma.''